Aeg ja haavad
Kas aeg parandab kõik haavad või varjab vaid armid?
Kuidas sellega ikkagi on? Aeg annab arutust on samuti vanasõna või uskumus. Mida aeg teeb hingehaavaga? Kindlasti valu tuhmub, vajub tasapisi unustusse, kuid kuhu ta ikkagi jääb? Meie kehasse, teadvusesse? Mis aitab valu unustada, kui see on seotud suhtega? Öeldakse, et uus suhe. Kas tõesti? Tegelikult saab lahkuminekut samuti käsitleda leinana. Sa läbid kõik need etapid omas tempos. Keegi vajab selleks aasta, keegi aga kümme aastat. Kui kaaslane on suundunud vikerkaare taha, on tekkinud lein, mis oma mitmetahulisuses võtab veelgi pikema aja, enne kui kõigega lepitakse. Just, lepitakse. Kas leppimine siis ongi haavade paranemine, on ju möödunud piisavalt pikk aeg oma leinast ülesaamiseks. Kuhu jääb valu meie meeltes ja kehas? Kas see lein ja valu hävitab vaid närvirakke või mattub lihtsalt mingi unustuste kihi alla. Leina valu kaob tõesti tasapisi aastatega, kuid kuidas see mõjutab meie keha, meie organeid? On ju täheldatud lähedase kaotuse järel terviseprobleeme, mis ei kajastu üheski analüüsis, ometi on kannataja tervis väga halb. Lahkuminek mõjub tihtipeale sarnaselt.
Aeg parandab kõik haavad. Kas tõesti? Meenub, kui mu ema ütles mulle abikaasa matustel: „ Ära nuta, see läheb mööda“. Kahtlemata oli see elukogenud inimese soov mind aidata. Tema ju elas sama olukorra üle ja sai hakkama. Muidugi sain minagi hakkama, ometi tegin valust ülesaamiseks palju meeleheitlikke vigu. Päriselt aitas mind holistiline teraapia ja konstellatsioon. Õppides tundma leina etappe ja teadvustades endale leina olemust, sain justnagu kõrvaltvaatajana jälgida enda emotsioonide arengut. Loomulikult jäävad kõik meie kallid inimesed, kes lahkunud teispoolsusesse meie meeltesse, kuid see on valuvaba, täis austust ja hoolivust.
Iga inimene on eriline ja tema arusaamad elust on just temale omased. Kuidas ikkagi on nende hingehaavadega? Üks asi tuleb endale kohe selgeks teha:
- Me ise loome oma elu, seega kõik, mis meie elus toimub oleme kuidagi ise ellu kutsunud ( põhjus – tagajärg)
- Meile ei anta rohkem kanda, kui kanda jõuame
- Püüa elada ilma maskideta, usu, nii on palju lihtsam
- Kui üksinda ei suuda murekoormat kanda, jaga usaldusväärse inimesega
- Proovi ennekõike alternatiivseid võimalusi ( meditatsioon, mudrad, füüsiline tegevus)
- Kui enam muudmoodi ei saa, pöördu piiritletud ajaks ravimite poole
- Leia endale usaldusisik, kelle poole saad kriitilises olukorras pöörduda
Elu on elamiseks, ning tegelikult õnnelikult elamiseks. Oluline on siinjuures elada nüüd ja praegu, kohal olles. Minevik on möödas ja tulevik on alles ees, kummaski neist meid füüsiliselt ei ole. Seega ole siin ja praegu, ELA! Vaata oma elu kriitilise pilguga üle. Mis on see, mida saaksid teha teisiti? Mis on see, mis Sind õnnelikuks teeb. Millise tee valid Sina? Ole peanäitleja oma elu filmis, peale langust tuleb alati tõus ja kas see on kõrgema taseme tõus, sõltub ainult Sinu otsustest. Otsusele järgnegu tegu ning siis saad nautida oma töö vilja.
Edukat tõusuteed!
